Mine sisu juurde

Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit

Allikas: Vikipeedia
Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit
Lühend Eesti EKB Koguduste Liit
Asutatud 1945
Tüüp usuühendus
Peakorter Tallinn
Asukoht Koskla tänav 18, Tallinn
Liikmed 85 baptistikogudust
President Erki Tamm
Veebileht Eesti EKB Koguduste Liit

Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit (lühend EEKBKL) ühendab 85 kogudust, kokku 6 329 täiskasvanud liikmega (15. märts 2024).[1] Liidu eesmärgid on abistada kogudusi vaimulike töötegijate ettevalmistamisel (Kõrgem Usuteaduslik Seminar jm), korraldada suurüritusi (suvefestival, PP festival jt) ning teha koostööd teiste kirikutega Eestis (Eesti Kirikute Nõukogu) ja rahvusvaheliselt (Euroopa Baptistiföderatsioon EBF) ning Eesti riigiga.

EEKBKL loodi pärast Teist maailmasõda neljast usuliikumisest: baptistid, evangeeliumi kristlased, priilased ja nelipühilased. 1945. aastal liideti võimude poolt Eesti Baptisti Liit, Eesti Evangeeliumi Kristlaste Vabakoguduste Liit, Eesti Jeesuse Kristuse Evangeeliumi Usuühingute Liit ehk priilased Eesti Evangeeliumi Kristlaste-Baptistide Koguduste Liiduks ning ühendati Evangeeliumi Kristlaste-Baptistide Üleliidulise Nõukoguga.

Antsla baptisti palvemaja
Nurste baptisti palvela
Hilleste baptisti palvela
Hagaste baptisti palvela
Kiduspe baptisti palvela
Keila baptisti kirik
Rakvere Karmeli koguduse kirik

EEKB Liitu kuuluvate koguduste ajalugu ulatub 1880. aastate usulise ärkamise aega,[2] kui asutati esimesed prii- ja baptistikogudused.

Tartu Kolgata baptistikoguduse kirik

Tänaseks on Eesti EKB Koguduste Liit suurim vabakoguduste ühendus Eestis.

EEKBKL-i kogudused

[muuda | muuda lähteteksti]

Meediakanal

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. "Kogudused.ee » Eesti EKB Liit". Eesti EKB Liit. Vaadatud 15. märtsil 2024.
  2. Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit
  3. Vabariigi Valitsuse 8. veebruari 2000. a korralduse nr 94-k "Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekiri" muutmine. Riigi Teataja, RT III, 05.01.2011, 1

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]